Tere tulemast lugema Eesti Rohelise kooli programmi uudiskirja!

Novembrikuus toimus taas üle-euroopaline jäätmetekke vähendamise nädal, sel aastal oli teemaks ringsed kogukonnad. Mitmed meie õppeasutused võivad seda väljendit enda kohta julgelt kasutada - õppeasutustes olevad tahvlid teadetega Minul on üle / Mina otsin, taaskasutuslaadad, pakendikilekottide kogumine vaibameistritele materjaliks, toidu annetamine, õppetööks vajaliku paberi kogumine trükikodade jääkidest jne. Eriti jõulude eel on hea endale meelde tuletada, et maailmas on tehismaterjale ja asju väga palju. Iisraeli Weizmanni teadusinstituudi uurimisrühma tehtud uuringu kohaselt saabus 2020.a maailma ajaloos punkt, mil inimtekkelised materjalid Maal kaalusid rohkem kui kogu planeedi elusaine (bakteritest taimede ja vaaladeni). Uuringu andmed näitavad, et näiteks Maal oleva plasti mass on kaks korda suurem kui kõigil loomadel kokku. Viimase 120 aastaga on olukord järsult muutunud - 1900.a moodustasid inimtekkelised materjalid ja asjad vaid kolm protsenti kogu Maa biomassist. Nüüdseks kaaluvad tehisasjad kokku umbes ühe teratonni ning teadlaste hinnangu järgi see kolmekordistub 2040.aastaks. Meil kõigil on võimalus anda oma panus tehismaailma juurdekasvu aeglustamiseks, hinnates juba olemasolevat ja vältides uute asjade soetamist. Lisaks on hea kriitiliselt üle vaadata oma jäätmeteke ning mis sellest edasi saab.

Ehkki kõige olulisem on jäätmetekke vältimine, siis tegelikkuses räägime me Eestis endiselt jäätmete liigiti kogumisest ja sellest, kuidas me sellega hästi toime ei tule. Aeg-ajalt kohtab arvamust, et pakendite kogumine on mõttetu. Tõsi on see, et enamus eelkõige plast- ja komposiitmaterjalidest tehtud pakenditest lähevad edasi põletusse energiatootmiseks, sest nende materjalide ümbertöötlemine on majanduslikult liiga kulukas. 23.novembri TV3 saade Laser uuris põhjalikult pakendijäätmete teemat, rääkides nii tootjate, pakendeid koguvate ettevõtetega kui Keskkonnaministeeriumiga. Mulle endale tundub, et kohati mõtleme pakenditeema enda jaoks ka liiga keeruliseks. Meie tarbijana ei pea tegelikult teadma, mida saab ümber töödelda ja mida mitte, meie vastutus on kõik oma pakendid kokku koguda ja pakendiorganisatsioonile edasi anda. Riigi vastutus on eri regulatsioonide abil suunata tootjaid looma ja kasutama keskkonna seisukohast kõige mõistlikumaid pakendeid. Võib loota, et mida rohkem kogutakse kokku pakendiorganisatsioonide sissetuleku seisukohast ebamõistlikke materjale, seda suurem motivatsioon tekib üle vaadata, milliseid pakendeid üldse kasutada. Kui paljud meie õppeasutustest koguvad segapakendeid eraldi, saate teada uudiskirja edasi lugedes. Loomulikult on tarbijana meil võimalik ka vähemalt osaliselt teha pakendivabu oste, mis ongi parim valik. Õppeasutusena peaksime olema aga nii jäätmevabaduse kui liigiti kogumise osas oma õpilastele ja lastele eeskujuks. Kasutame seda võimalust!

Ilusat advendiaega!

Rohelise kool seminarid toetavad õpetajate tööd loodus- ja keskkonnateemade käsitlemisel, pakuvad inspiratsiooni Rohelise kooli tegevusteks ja loovad võimalusi õppeasutustevaheliseks kogemuste jagamiseks. 

Eesti võrgustiku seminarid

Selle sügise seminarid olid küll toidukesksed, aga mitte ainult. Toidu tootmise ja kasvatamisega on otseselt seotud palju alateemasid nagu elurikkus, kliimamuutused, inimeste tervis jpm, mida pidevalt käsitleti ka seminaride taustal.

Septembrikuus toimunud Aveliina Helmi seminari teemal “Elurikkuse kadumine, kliimamuutused ja teised keskkonnaväljakutsed” võiks olla “kohustuslik” vaatamine kõigile võrgustiku õpetajatele, andes nö. lähtekoha keskkonnasäästlikumaks tegutsemiseks. “Ükskõik, kui väike on Sinu maalapp, tee kõik, et selle elurikkus oleks võimalikult suur,” lõpetas Aveliina oma seminari. Anne Luik jätkas juba konkreetsemalt, kuidas mõjutab traditsiooniline toidu kasvatamine keskkonda ja meie tervist ning soovitas läheneval jõuluajal kindlasti mahemandariine osta. Osalejateni jõuab Anne Luige raamat “Porgand Piia seiklused” enne jõuluvaheaega. Teemast kuidas alustada või jätkata oma toidu kasvatamisega, rääkis permakultuuri eestvedaja Marian Nummert. Huvi maheda toidu ja looduslähedasema eluviisi vastu näitab seegi, et lasteaedade seminaril oli üle 120 osaleja!

Kui seni nimetatud seminarid jõudsid teieni läbi Zoomi, siis jõudsime omavahel ka kokku saada “Meelte kooli” seminaridel Tartus, Pärnus ja Rakveres, enne kui hoogustuv viiruse levik lükkas Tallinna seminarid uude aastasse. Usun, et Külli Holstingu loeng laste tervisest ja nipid aedviljade söömiseks kuluvad igal juhul lastega tegelevatele inimestele marjaks ära. Ka Taimse Teisipäeva kooliprogrammi tutvustaval seminaril rõhutas Karin Kanamäe, et lisaks sellele, et taimse toidu osakaalu suurendamine meie toidulaual teeb head keskkonnale, aitab see ka tasakaalustada meie nihkes toidupüramiidi. Lisaks oleme sügishooajal vahendanud infot teiste korraldajate teemakohaste seminaride, veebinaride ja koolituste kohta, nii et uusi ideid ja teadmisi on olnud võimalik koguda rikkalikult.

Uuel aastal jätkame võrgustiku seminaridega - loodetavasti saame veel praktilisi teadmisi toidutaimede kasvatamisest ja õuealade rikastamisest ning võimalusi laste ja õpilastega looduse põhjalikumaks tundmaõppimiseks.

Kõik veebiseminarid said salvestatud ja neid saab järele vaadata Rohelise kooli kodulehel.

FEE Academy kursused õpetajatele

Samuti tuletame meelde võimalust osaleda FEE Academy (FEE Akadeemia) kursustel. FEE Academy on võrgustiku liikmetele mõeldud keskkond, mis pakub keskkonnahariduslikke veebikursusi. Talvel ja kevadel on võimalik osa võtta tasuta ingliskeelsest kursustest: 

• Understanding Environmental Education and Education for Sustainable Development

Maht: 5-6h

Sihtgrupp: õpetajad

Toimumise aeg: 1.veebr - 20.märts 2022

Kursus tutvustab keskkonnahariduse ja säästva arengu hariduse baaspõhimõtteid, nende mõistete päritolu ja kestliku arengu eesmärkidega seotud hariduslikke protsesse. Kursuse läbides oskavad osalejad lahti mõtestada, kuidas nad enda tegevustes, programmides ja projektides säästva arengu hariduse ideesid kasutavad või kasutada saaksid.

• Strategies to Advance Circular Economy

Maht:10-12 h

Sihtgrupp: 16+ (seega nii õpilased kui õpetajad)

Toimumise aeg:

I grupp: 5. aprill - 15.mai 2022

II grupp: 9. aug- 19.sept 2022

Kursus annab ülevaate ringmajanduse ideest, põhimõtetest ja tutvustab, kuidas nendel alustel saab liikuda lineaarsest majandusmudelist “tooda-tarbi-viska ära” edasi ringmajandusse Ringmajandus loob raamistiku taastava ja taastava majanduse kujundamiseks, mille sees kasutatakse materjale eri tsüklites nö kinniste silmustena.

Kursused on ingliskeelsed ja osalejatele tasuta. Osalemiseks on vaja luua kasutajakonto. Vaata lisa feeacademy.global või uuri kursuste kohta täpsemalt siit.

Maris Mägi

Tartu loodusmaja koolitusspetsialist,

RK programmi võrgustiku seminaride koordinaator

Pilguheit õppeasutusse - Rakvere Rohuaia Lasteaed

Aasta keskkonnasõbraliku õppeasutuse auhinna pälvisid sel aastal Tallinna Laagna Gümnaasium ja Rakvere Rohuaia Lasteaed. Küsisime nii hindajatelt kui auhinnatavalt kuidas tunnustuseni jõuti.

Mairi Enok, Keskkonnaministeeriumi keskkonnateadlikkuse peaspetsialist:

Mida nomineeritud õppeasutuste puhul enim väärtustasite, kas komisjonil oli keeruline valikut teha?

Esimese valiku tegi Rohelise kooli hindamiskomisjon, kes esitas oma kandidaadid Keskkonnaministeeriumi hindamiskomisjonile lõplikuks valikuks. Valiku tegemine oli väga keeruline, oleks tahtnud auhinnata kõiki nomineeritud haridusasutusi.  Keskkonnaministeeriumi komisjon hindas laureaatide puhul kõrgelt just linnakeskkonnas­ - kivilinnas Lasnamäel ja Rakveres - haridusasutuste tehtud head keskkonnahariduslikku tööd nii oma majas sees kui ka õuealal.

Mis on teie arvates võti haridusasutuse muutmisel keskkonnahoidlikuks?

Võtmeks on süsteemne kestlik töö keskkonnateadliku käitumise ja hoiaku loomisega. Keskkonnaülevaatuste analüüsid ja sellest tulenevalt tegevuskava koostamine on selle juures heaks indikaatoriks. Üheks põnevamaks väljakutseks on oma haridusasutuse keskkonnapõhimõtete väljatöötamine ja järgmine. Keskkonnateadlik haridusasutus teeb tihedalt ka koostööd kogukonnaga ning ühiselt luuakse laiemaid võimalusi keskkonnahoidlikuks elukeskkonnaks.

Ene Nool

Rakvere Rohuaia lasteaia direktor:

Mis peitub teie lasteaia süsteemse ja pikaajalise tubli töö taga Rohelise kooli võrgustikus?

Meie lasteaia maja renoveeriti 2015.aasta sügiseks Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames liginullenergia näidishooneks. Otsustasime kohe, et sellises ägedas majas peavad teoks saama keskkonnahoidlikud ideed! Sel ajal polnud veel võimalik Eestis Rohelise kooli programmiga liituda, seega võtsime lähtepunktiks Rohelise Kontori põhimõtted. Meie töötajaid koolitas SEI Tallinn ekspert Evelin Piirsalu. Koostasime juhendid energiatarbimise vähendamiseks, jäätmete sorteerimiseks, keskkonnahoidlike ürituste ja hangete korraldamiseks. Töötasime välja „Rohuaia lasteaia rohelise sõnumi“ ning keskkonnateadliku töötaja meelespea. 2018. aastal liitusime Rohelise kooli võrgustikuga ja meie tegevust on tunnustatud rohelise lipuga 2019. ja 2021. aastal.

Nüüd, kuus aastat hiljem tajume järjest rohkem, et loodushoidlik mõtteviis ja hoiakud on meie lasteaiapere igapäevase elu lahutamatu osa. Hulk tähtpäevi ja toimetamisi (kevadine taimelaat, mänguasjavahetuse päev jt) on muutunud iga-aastasteks oodatud sündmusteks. Ja ärgem unustagem eeskuju: kuidas meie, täiskasvanud, ei raiska toitu, sorteerime jäätmeid, paneme tähele ja räägime lastega looduses toimuvast, kuidas tarbime asju ja meediat.

Mis on teie arvates võti ühe lasteaia muutmisel keskkonnahoidlikuks ja mida soovitakse teistele alles alustavatele võrgustiku liikmetele?

Usume, et kõige olulisem on loodust tundma ja armastama õppida. Soovitame osaleda Rohelise kooli võrgustikuseminaridel, käia teistel asutustel külas, palju lugeda ja filme vaadata. Nii kogume uusi teadmisi ja saame järjest rohkem midagi päriselt ära teha.

Mida selline tunnustus teie õpetajatele, lastele ja lapsevanematele tähendab?

Aasta keskkonnasõbraliku haridusasutuse tiitel anti välja esimest korda. Seda enam oleme üllatunud ja auhinna üle väga, väga rõõmsad! Meil polnud aimugi, et niisugune konkurss toimumas on. Nüüd peame valvel olema, et loorberitele mitte pikutama jääda.

• Tutvu Rakvere Rohuaia Lasteaia tegemistega ka nende Rohelise kooli lehel.