Mis hakkab toimuma, kui mänguasju pole? Pirita Kose Lasteaed alustas uut aastat mänguasjavabalt, et lastes erinevaid oskusi arendada. Kõik rühmad pakkisid koos lastega mänguasjad kokku ja mõtlesid välja, kuidas ise uusi luua.
Küsimustele vastas Pirita Kose Lasteaia direktor Selje Kuusk.
Kuidas te koos lastega sellise ideeni jõudsite ja kuidas lapsed ise reageerisid?
Sipelgate rühmal oli eelmisel õppeaastal käsil mitmekuine ajaloo projekt ja selle raames pakkisid lapsed koos õpetajatega kokku kõik rühma mänguasjad, et paremini aru saada, millega vanal ajal lapsed mängisid. Projekt oli nii edukas, et otsustasime seda teha ülemajaliselt. Esmalt leppisime rühmadega kokku, et võtame sel õppeaastal kõik sellest projektist osa ning arutasime kohandused läbi. Kuna meie lasteaia lapsed on harjunud ise uurima ja avastama, siis piisas lastele selgitusest, et nüüd hakkame ise endale mänguasju valmistama ja muud mänguasjad paneme mõneks ajaks ära. Esimesel päeval olid lapsed veidi segaduses, kuid iga päevaga avanes nende loovus järjest enam ja igavuse üle ei kurtnud keegi. Ka lapsevanemad olid positiivselt meelestatud, kiitsid ideed ja teostust ning tõid materjale ja vahendeid. Kõik lapsed rääkisid õhinaga ka kodus millega lasteaias tegelevad, mis tekitas kindluse, et teeme õiget asja.
Milliseid oskusi te lastes arendada püüdsite, milliseid muutusi nende mängimises ja käitumises märkasite?
Meie põhiliseks eesmärgiks oli arendada laste loovust ja koostööoskust. Projekti käigus märkasime, kuidas lapsed olid iga päevaga järjest rohkem huvitatud uurima ja avastama ning ise endale mänguasju looma. Märgatavalt paranesid ka laste koostööoskused, omavahel hakati rohkem suhtlema ja arutlema. Lisaks igapäevastele meisterdamistele muutusid väga populaarseks erinevad loovmängud ja vanema aja mängud nagu näiteks “Haned-luiged”, “Härra Hunt”, mitmet liiki keksud, peitus, “Mädamuna” jpm. Lisaks õppisid lapsed ohutult kasutama erinevaid tööriistu (haamer, põleti, saag, käsipuur, kruvikeeraja jne) ja käsitöövahendeid (viltimisnõel, heegelnõel, õmblemistarvikud jne). Pirita Kose Lasteaia lastel on nüüdseks esmased teadmised õmblemisest, viltimisest, heegeldamisest ning puutööst ja nad oskavad vastavaid vahendeid ohutult kasutada.
Millised olid õpetajate ootused ja mured selle projektiga?
Esialgu kartsid paljud õpetajad, et tekib suur lisakoormus, kuid kogemus näitas, et tegelikult seda ei tekkinud. Oli küll vaja välja tulla oma mugavustsoonist, kuid tulemus oli fantastiline ja lapsed nautisid kogu projekti väga. Lastega koos tegutsemine, avastamine ja kogemine on iga õpetaja igapäevane osa, seega ei võtnud keegi meist seda kui lisakoormust, meile oli see võimalus õppida uusi oskusi, arendada koostööd ja toetada loovust.
Kust te erinevaid materjale meisterdamiseks saite?
Väga palju kasutasime meisterdamiseks taaskasutatavat materjali, mille hankimisse kaasasime ka vanemaid. Vanemad olid varmad rühma tooma erinevaid pappkaste, topse, puitu, kangaid ja muud jääkmaterjali. Lisaks soetas lasteaed suuremal hulgal käsitöövahendeid (lõngad, heegelnõelad, viltimisnõelad, vill, tikkimisvahendid, õmblusmasin jne) ja puutöövahendeid (haamrid, saed, kruvikeerajad, kruvid, naelad, mutrid, poldid).
Kui kaua teie projekt kestab ja kas soovitaksite sellist asja proovida ka teistel lasteaedadel?
Enamustes rühmades on siiani kõik meisterdamis- ja käsitöövahendid lastele vabalt kättesaadavad ja lapsed kasutavad seda võimalust siiani järjepidevalt. Meil on lasteaias kokkulepe, et kõik vahendid on aiarühma lastele alati kättesaadavad. Aeg-ajalt me lihtsalt vahetame vahendeid, et pakkuda vaheldust ja avastamislusti. Üks rühm pole endiselt rühma ühtegi valmis mänguasja tagasi toonud ja hetkel teadaolevalt kestab nende “mänguasjavabasus” lausa õppeaasta lõpuni. Kindlasti soovitame kõigil seda proovida, tulemus on fantastiline. Selle projekti käigus märkasid kõikide rühmade õpetajad, et lapsed olid rahulikumad ja konfliktide arv vähenes märgatavalt, nad suutsid paremini üksteisega koostööd teha, abistasid teineteist meelsasti ja neil ei olnud Igav!
|