Saaremaa Gümnaasium on rohekoolide võrgustikus esimene riigigümnaasium ja esimene rohelipu saaja saartelt. Nad on edukalt korraldanud mitmeid omanäolisi üritusi, millest on enamus kooliperest osa võtnud. Näiteks seenenädala koos enda loodud seenenäitusega, Teadlaste ÖÖ festivali loodusainete katsetega, tekstiili- ja taaskasutuspäeva ning jääkidest kaevikuküünalde tegemise Ukrainasse.
Küsimustele vastasid Saaremaa Gümnaasiumi bioloogia õpetaja Agnes Heinla ja koolijuht Ivo Visak.
Teie kool avati alles 2021.a sügisel. Milllised on olnud miinused ja plussid värskelt loodud koolis Rohelise kooli programmi juurutamisel?
Rohelise kooli programm läheb ise kokku hästi meie kooli väärtustega. Me julgustame õpilasi tundma huvi oma ümbritseva keskkonna vastu ja konstruktiivset kriitikat tegema kui vaja. Üheks kooli väärtuseks on ka koosloomine. Kaasame õpilasaktiivi kooli näo ja traditsioonide kujundamisse ning nende mõtteid arvestatakse ka arengukava loomisel.
Kui esimese aasta sügisel puutusime kokku Rohelise kooli kontseptsiooniga, siis tundus liitumine nii enesestmõistetav ja vajalik. See avas ukse õpilaste ettepanekute põhjal veel paremaks kooli kujundamiseks, nii et õpilased ise tunnetaksid ka enese osalust. Küll aga millest esimesel kooliaastal kõigil puudus oli, oli aeg. Lisaks Rohelise kooli tegemistele oli ju vaja kujundada üldised kooli traditsioonid ja sümboolika, kohandada kodukorda ja õppekava. Arengukava hakkab alles nüüd õiget nägu saama.
Samas tundus uues funktsionaalselt terviklikus majas kõik kõige paremas korras olevat. Prügisorteerimise võimalusega prügikastid olid viisakad, valgustus on varustatud liikumisanduritega, koolis on arvestatud ka liikumispuude või nägemispuudega inimeste vajadustega. Koolisöökla toiduvalikus arvestati ka taimetoitlastega ja toit on igati tervislik, kehalise kasvatuse tunnid toimuvad hea ilma korral enamasti õues ja seega võimaldavad õpilastel värskes õhus viibida koolipäeva vältel. Milleks veel mingeid keskkonnapõhimõtteid ja muutusi?
Õpilaste initsiatiiv sütitas aga ka õpetajaid. Andsime Rohelise kooli töörühma liikmetele võimaluse unistada. Nende osad mõtted on juba leidnud ka väljundi. Murekohti koorus välja ka keskkonnaülevaatusest, kuhu kaasati vabatahtlikkuse alusel kogu koolipere. Kuigi meie kooli nägu kujuneb veel mitme aasta jooksul, siis Rohelise kooli tegevused on juba saanud loomulikuks kooli osaks. Nüüd teisel õppeaastal on meie vaade koolile ja koolipere vajadustele selgem - lipu kättesaamise hetkel on koolil juba suuremad sihid konkreetseteks muutusteks, mis toetavad nii koolipere heaolu, kui ka keskkonnateadlikkust. Oleme alles poolel teel!
Kuidas võtsid teised õpetajad ja lapsevanemad Rohelise kooli programmiga liitumise ja uued eesmärgid vastu?
Gümnaasiumis on koostöö lastevanematega midagi muud, kui see on põhikoolis. See tähendab, et noorele antakse enam vabadust ning lapsevanemate huvi on pigem taustal või n. „appikutsumise“ tasandil. Ehk siis kindlasti on teemasid, mida me noore riigigümnaasiumi juures saame tulevikus teha sellisena, et meie enda õpilaste lapsevanemad on enam kaasatud ja teadlikud ka meie kooli Rohelise kooli tegemistest. Õpetajate puhul tooks välja sarnaselt ajaaspekti – uus kool tahab paratamatult igakülgset tähelepanu KÕIGES ja sellest lähtuvalt on iga uue projekti sünd valus! Aga asjad, mis esimesel aastal valutasid rohkem, valutasid sel õppeaastal juba vähem ja usume, et järgnevatel aastatel on tegemist järjest loomulikemate tegevustega ja koosmõtlemistega ka Rohelise kooli vaatest.
Kas ja kuidas teeb Rohelise kooli eesmärkide saavutamise raskemaks asjaolu, et riigigümnaasiumi õpe kestab ühe noore jaoks ainult 3 aastat?
Pigem peab vaatama seda nurga alt, et mis on see vanuserühm. Me räägime noortest vanuses 16-19. eluaastat ja see on üks kõige magusamaid aegu enda huvialade leidmiseks ja arendamiseks. See tähendab ka seda, et gümnasistid, kes väärtustavad loodust ja selle tervena hoidmist, leiavad gümnaasiumis Rohelise kooli näol praktilise väljundi ja koostööplatvormi, kus toimetada ja suuri tegusid ellu viia (või vähemalt algatada). Eks siin puhul ole ka Rohelises koolis vaja õppida, et mõni ratas, mille paned sina veerema, jõuab õigesse kohta mitu lendu hiljem. Kõige olulisem ongi see, et see ratas üldse veerema on pandud!
Kuidas teile tundub, mida on vaja eduka ürituse läbiviimiseks, et õpilased sooviks ise särasilmselt kaasa lüüa, nii et õpetajad ei peaks liigselt sundima?
Osad ettevõtmised ja mitmepäevased üritused on suuremalt jaolt õpetajate planeeritud, sest need peavad olema varakult ka kooliperele teada ja üldtööplaanis. Küll aga sära õpilaste silmadesse toob just see, kui õpilased saavad ise algatada ja teha endale südamelähedasi asju. Koolipere roll, siin puhul eriti õpetajate vaatest, on toetav ja vajadusel lahendusi ja alternatiive otsiv. Eesmärk on koolis õpilase vaatevälja suurendada ning leida häid õpimomente kõiges.
|