Sel korral vestlesime Tartu loodusmajaga, kes on üks neljast huvikoolist rohekoolide võrgustikus. Tartu loodusmaja huvikool on programmis osalenud 2018.aastast ja majas on külas käinud palju teisi rohekoole kogemusi vahetamas.
Küsimustele vastab Tartu loodusmaja huvikooli õppe- ja infojuht ja õpetaja Pille-Riin Pärnsalu.
Kuidas tundub loodusmaja huvikoolis või huvikoolides üldiselt Rohelise kooli programmi rakendamine erinevat üldhariduskoolist?
Tartu loodusmaja huvikooli puhul on see eripära, et kuna me tegeleme nagunii süvitsi loodus- ja keskkonnaharidusega ringitundides, siis meie lapsed ei adu hästi, mida eraldi Roheliseks kooliks olemine tähendab. See on juba loomulik osa, millega me iga päev tegeleme. Mõnedki õpilased on segaduses minu käest küsinud, et kus see meie Roheline Kool siis asub? Teistel huvikoolidel, kes pakuvad muus valdkonnas haridust on jällegi vastupidine probleem – kuidas rohekooli teemasid enda õppesse siduda, näiteks pilliõppesse? Olemegi proovinud neile, kes meie huvikoolis külas käivad, anda ideid ja näiteid. Pigem kiputakse üle mõtlema, alustada saab kõige lihtsamatest asjadest, näiteks tegeleda küsimusega, mis materjalist on asjad tehtud ja kust see pärineb? Kasvõi erinevad pillide näidete puhul. Seda saab rakendada ükskõik millises huviõppes. Ka õues saab sporti tehes hakata märkama, kes sul kogemata murul talla alla võib jääda või vastu lennata.
Minu soovitus on alati olnud mitte mõelda liiga keeruliselt, et peab hakkama kohe kliimaprobleeme lahendama, alustada saab väikestest asjades. Ja loomulikult oma keskkonnaülevaatust saavad teha kõik õppeasutused. Algul oli ka meil hirmutav, kuidas seda tervikuna rakendada ja kuidas näidata, et oleme roheline kool. Tahaks hakata korraldama suuri erilisi sündmusi, aga tegelikult on igapäevategevused, mida sa võib olla ei panegi tähele, sama olulised ning viivad kõige paremini edasi. Mitte ühekordsete sündmuste korraldamine, mis saavad läbi ja sellega ühe teema käsitlemine lõpeb.
Mis on loodusmaja huvikoolis olnud kõige suuremad väljakutsed ja raskused?
Kõige keerulisem on meie jaoks asjaolu, et lapsed käivad korra nädalas eri aegadel huviringis ja neid on raske kokku saada. Nii meie keskkonnatöörühma kui ka lihtsalt kõiki õpilasi ühistegevusteks. Tavalises koolis saavad nad ju kokku iga päev, veetes seal kaua aega ja palju lihtsam on ühiseid tegevusi koordineerida. Sellepärast hakkasime enda keskkonnatöörühma kokkusaamisi ja koosolekuid vahepeal Zoomis tegema, sest kõik ei saanud samal ajal majja tulla ja nii oli lihtsam.
Samuti on algusest peale olnud väljakutse lapsevanemaid kaasata. Kahjuks jõuab suhteliselt vähe Rohelise kooli sisulisest infost lastevanemateni, sest huvikoolide vanemad on õppetööga vähem seotud kui üldhariduskoolis. Arvan, et see probleem on igal pool huvihariduses, sest vanemad tegelevad eelkõige laste tavakooli rõõmude ja muredega, mis võtab palju aega. Ja siis veel soovida, et nad panustaks eraldi huvikooli tegevustesse ja kogukonda - see nõuab eraldi energiat, et pühenduda ja näiteks majja üritustele tulla. Õnneks on keskkonnaülevaatuse küsitlusel lapsevanemad aktiivsemalt osalenud, aga see on meil veebi teel toimunud. Oleme üritanud koosolekuid ja muid üritusi lapsevanemate jaoks ühildada, et anda korraga huvikooli õppeinfot, aga ka siis väikese keskkonnahariduse killukese sellega koos.
Mis teil järgmiseks õppeaastaks plaanis on, kuidas mõtlete uusi valitud teemasid kasutada?
Oleme juba pikemalt huvikooli sündmused ühendanud meie aasta teemadega, nii et kõik meie õpilaste näitused, viktoriinid, konverentsid, ööakadeemiad ja muud huviüritused käsitleks just käesoleva aasta teemasid. Plaanime nii ka edasi minna. Ja ringitundides muidugi vaatame aasta teemasid nagunii jooksvalt. Selliseid väikeseid olmeharjumusi nagu jäätmete sorteerimine tuleb ikka pidevalt noorematega üle korrata, et see täiesti püsivaks harjumuseks juurduks. Samuti tahame, et uuskasutuslaat, mis sel kevadel sai tehtud, muutuks traditsiooniks ja läheks aktiivselt käima. Järgmine on plaanis korraldada novembris jäätmetekke vähendamise nädalal. Enne jõule saaks siis laada töötubades meisterdada uus- ja taaskasutus põhimõtetel kingitusi ja kingikotte. Kevadel tegime laada just kevadise suurpuhastuse mõttest lähtudes, kus huvikooli lapsed koos vanematega said kodust ülejäänud asju müüa ja omavahel vahetada. Õpilastele väga meeldis selleks valmistuda.
|
