Tere tulemast lugema Eesti Rohelise kooli programmi sügisest uudiskirja!

Uue õppeaasta sihid on enamasti juba seatud, kuid endiselt on hea hetk mõelda, kas arengudokumentides sõnastatud väärtustele vastavalt ka päriselt käitutakse.

Meie ümber toimuv koos eri kriisidega paneb kõiki proovile - nii meid eraisikuna, organisatsioonidena kui terve ühiskonnana. Keskkonnateemad kipuvad hetkel varju jääma või veelgi halvem, neid püütakse teadlikult ja lühinägelikult, järgmiste põlvkondade arvelt, hoopis päevakavast välja lükata. Ei tohi ära unustada, et meie heaolulatt ehk see, millega oleme igapäevaselt harjunud, on väga kõrgel. Hea meelega me midagi ära anda ei tahaks, ehkki ammu oleks aeg.

Räägime energiakriisist, samas tänavapildist see veel vastu ei vaata - tipptundide ummikud linnades on alles ja õppeasutustel oli endiselt põhjust tähistada autovaba päeva. Vahel ei julge me ka probleeme välja öelda, neile tähelepanu tõmmata. Üks minu lemmiknäiteid autovaba päeva tähistamisest pärineb lasteaiast, kus tehti õppekäik linna - võeti kaasa enda joonistatud pildid tossutavatest autodest ja kingiti neid parklates autojuhtidele, küsides samal ajal, kas nad saaksid lähiajal mõne autovaba päeva teha. Kummardus noortele keskkonnaaktivistidele ja julgetele õpetajatele!

Naljaga pooleks võib öelda, et sooja kampsuni päeva tähistab sel talvel ilmselt rekordarv eestimaalasi. Meie võrgustiku motivatsioon ja fookus on aga just keskkond, mis nii energia kui muu tarbimise vähendamisest ainult võidab.

Julgeid ideid ja tegusid - energia kokkuhoiust kuni kompostimiseni! Viimasest (mis on sisuliselt samuti energia kokkuhoid ja tarbimise vähendamine) saate käesolevast uudiskirjast ka täpsemalt lugeda.

Rohelise kool seminarid toetavad õpetajate tööd loodus- ja keskkonnateemade käsitlemisel, pakuvad inspiratsiooni Rohelise kooli tegevusteks ja loovad võimalusi õppeasutustevaheliseks kogemuste jagamiseks. 

Eesti võrgustiku seminarid

Uus aasta läks hoogsalt lahti ka seminaride rindel. Lõuna-Eesti õpetajad käisid inspiratsiooni ja teadmisi ammutamas Tallinna õppeaedades (aitäh vastuvõtjatele!) ja Triinu Permakultuuri aias Vastseliinas. Rakvere Kungla Lasteaias, Tallinna Ümera Lasteaias ja Pärnu Vabakoolis saime Tiia Morfini juhendamisel taas arutleda, millised on meie lasteaedade ja koolide võimalused toidu kasvatamiseks ja toidu kasvatamise õpetamiseks. Vaadata, katsuda, nuusutada sai Vanaema aia saaki.

Septembri lõpus alustasime taas veebinaride sarjaga “Kust ja kuidas alustada – Rohelise kooli 7 sammu”. Oodatud on veidi tuge või inspiratsiooni vajavate õppeasutuste juhid ja Rohelise kooli töörühma juhid. Näpunäiteid ja soovitusi jagavad programmi Eesti koordinaator ja juba tegutsevad õppeasutused. Ees seisavad veel sarja kaks veebinari: 10.10 Rohelise kooli sammud 3-5 ja 17.10 sammud 6-7.

Novembrikuus toimub aga kaks veebiseminari kliimamuutuste teemal: püüame leida meetodeid, mis aitaksid lasteaialastele neile jõukohasel moel selgitada, millega tegu ja miks nende panus on samuti oluline. Kooliõpetajatele soovime pakkuda kõige kaasaegsemaid teadmisi kliimamuutuste võimalikest stsenaariumitest ja leevendamise võimalustest. 

Kõik senised veebiseminarid on salvestatud ja neid saab järele vaadata Rohelise kooli kodulehel.

FEE Akadeemia kursused õpetajatele

Samuti tuletame meelde võimalust osaleda FEE Academy kursustel. FEE Academy on võrgustiku liikmetele mõeldud keskkond, mis pakub keskkonnahariduslikke veebikursusi. Hetkel on võimalik osa võtta ingliskeelsest veebikursustest: 

• GAIA 20:30 Biodiversity Course (6-8 tundi, õpetajatele ja 15+ noortele)

• GAIA 20:30 Pollution Course (7-9 tundi, õpetajatele)

• Strategies to Advance Circular Economy (10-12 tundi, õpetajatele, 16+ õpilastele)

Kursused on ingliskeelsed ja osalejatele tasuta. Osalemiseks on vaja luua kasutajakonto ja küsida kohalikult koordinaatorilt osalemiseks võtmekood. Uuri kursuste kohta täpsemalt siit.

Maris Mägi

Tartu loodusmaja koolitusspetsialist,

RK programmi võrgustiku seminaride koordinaator

Pilguheit õppeasutusse - Tallinna Vormsi Lasteaed

Sel korral vestlesime Tallinna Vormsi Lasteaiaga kompostimisest, kuna lasteaed on selleks loonud mitmekülgsed võimalused, sidudes teemat ka muude õppetegevustega.

Küsimustele vastab lasteaia Rohelise kooli töörühma juht Marge Leitalu.

Kirjeldage, millised komposteerimissüsteemid teie lasteaias olemas on ja milline on nende kasutamise kord? 

Meie lasteaias on kasutusel kolme erinevat liiki kompostreid. Kõige esimene oli vermikomposter, mis valmis jääkmaterjalidest koostöös lapsevanemaga. Lisaks on lasteaias kasutusel kahekambriline tavakomposter ja kiirkomposter. Nende ostmiseks saime rahastust Tallinna linnaaianduse projektist.

Vermikomposter on kasutusel vaid ühes rühmas, kuhu pannakse tekkinud aed- ja köögiviljade jäägid. Kuid see on ka teiste rühmade poolt soovi korral õppematerjalina kasutatav. Talvisel ajal hoitakse seda toas, kevadest sügiseni asub komposter õues, kuhu pääsevad ligi kõik uudistajad, ka lapsevanemad. Kiir- ja tavakomposter on lasteaia hoovis, kõigile rühmadele aastaringi kasutatav. Nendesse visatakse üldjuhul aias tekkivaid jääke, näiteks sügiseti ülesvõetavad taimed ja kahjustunud aiasaadused. Samuti laste poolt riisutud lehed. Meie majas on kokkulepe, et kompostrit kasutatavad vaid lapsed. Üheks põhjuseks on suur hooviala ning lasteasutuses suur rühmade arv - vastasel juhul oleks meil kompostrid lihtsalt pidevalt täis. Meie sooviks on aga säilitada aastaringne võimalus neid õppetegevusena kasutada.

Et kompostis tegutsevad mikroorganismid saaksid kätte õiges vahekorras elutegevuseks vajaliku süsiniku ja lämmastiku, hoiavad lasteaia keskkonnatöögrupi liikmed kompostritel silma peal ning vajadusel suunavad õpetajaid lisama õiges tasakaalus vajalikke komponente.

Milliseid kompostimisega seotud õppetegevusi olete läbi viinud ja milliste rohekooli teemadega komposti tegemise sidunud?

Kompostimine on olnud nii õppetegevuse põhiteema kui tegevuse üks osadest. Juba enne kompostimisega alustamist selgitasime rühmades lastele kompostimise vajalikkust ja selle põhitõdesid, oleme loonud ka õppemänge. Meie lasteaia üheks suunaks on digipädevuste arendamine. Läbi robootiliste vahendite on kompostimise põhimõtete tutvustamine lastele olnud mänguline ning kaasahaarav.

Oleme püüdnud muuta kompostimise ja üldiselt jäätmete sorteerimise lastele võimalikult loomulikuks päeva osaks. Näiteks viivad lapsed iga päeva lõpus rühmas tekkinud köögiviljade jäägid ise kompostrisse. Meie lasteaias on mitmes rühmas kasutusel projektõppe meetod, mis annab võimaluse õpetajal loovalt ja süvitsi käsitleda ning lõimida erinevaid teemasid ja valdkondi. Tänu sellele oleme saanud käistleda rohkemal või vähemal määral kõiki Rohelise kooli teemasid, lõimides neid kompostimisega. 

Kuna meie lasteaias käivad 1,5-7aastased lapsed, kes on väga erineva keelelise taustaga, siis lähtub iga õpetaja just oma rühma eripärast, luues neile sobilikud tegevused. Samuti on meil tavapäraseks muutunud taimede ettekasvatus rühmades talvisel perioodil, milleks kasutame lasteaia laste poolt isevalmistatud kompostmulda.

Milliseid kompostimise kogemusi jagaksite teistele õppeasutustele?

Kindlasti valmib kompostmuld kõige kiiremini kiirkompostris. Olenevalt materjali vahekordadest, saime sealt esimese mulla kätte saada 1-3 kuu möödudes. Kiirkompostri suureks eeliseks ongi selle kiirus ning komposti valmimine ka talvisel perioodil. Kuigi miinuskraadide korral toimuvad protsessid siiski aeglasemalt. Siinkohal tuleks igal lasteasutusel mõelda kui palju ja millal neil kompostmuld kasutust leiaks.

Vermikompostri puhul oleneb mulla tootlikkus sellest, kui suur on komposter, milliseid ja kui palju usse seal on. Kuna ussid paljunevad üpriski kiiresti, siis ei tasu neid esimesel aastal väga palju võtta. Meie alustasime umbes 15 ussikesega. Juba mõne kuu möödudes olid esimesed ussibeebi kobarad kompostris. Lisaks toidujäätmetele ei tohiks alahinnata paberi, vms materjali, olemasolu kompostris. Nendesse armastavad ussikesed teha pesasid ning paberkate mullapinnal hoiab ära halva lõhna siseruumis. Lisaks saab ussikesi kasutada õppetegevustes.

Tavakompostris toimuvad protsessid kõige aeglasemalt, sealt õnnestub kompostmulda saada umbes aasta möödudes. Samuti oleneb kui hea vahekord on suudetud kompostris tagada. Meie oleme nii kiir- kui ka tavakompostrisse lisanud mineraalaineid ja mikroelemente sisaldavaid kompostierguteid, mis tõstavad jäätmete lagundamise tempot.

Tavakompostri puhul langes meie valik valmistoodangule. Valisime pealt suletava, kahe kambrilise kompostri. Valikul lähtusime esteetilisest välimusest ning kompostri paigutamise asukohast. Samuti tooksin välja, et selline kinnine ning kahe kambriline komposter takistas mõningal määral ka kahjurite pesitsemise kompostis. Kahekambrilise komposti eeliseks on ka komposti ümbertõstmise võimalus ühest kambrist teise.