Rohelise kooli programmi eesmärkide ja tegevuste üle mõtisklesid ja muljetasid Jüri Gümnaasiumi õpilased Kristo (10. klass), Johanna Dora (7. klass) ja Hanna (7. klass), toetas Jüri Gümnaasiumi Rohelise kooli eestvedaja Annika Sakkarias.
Millisest Rohelise kooli üritusest sinu koolis oled endale mõne uue hea harjumuse või idee saanud ja kuidas enda igapäevaelus oled hakanud enda käitumisharjumusi rohkem tähele panema või muutma?
Kristo: #ärarääma kampaaniaga seoses kogun taarat. Tegin seda tegelikult ka enne. Osad tunnid, mis olid seotud globaalsete teemade arutamisega (kasvuhooneefekt, prügisaared, globaalne soojenemine), on tekitanud huvi maailmas olevate suurte probleemide vastu. On tekkinud huvi keskkonna kaitsmise ja selle parandamise vastu, kuna kahju on juba tehtud ja säilitamisest ei piisa, kui me tahame mitmekesist ja ilusat loodust maailmas. Käisime nooremates klassides Rohelise kooli kohta ettekannet tegemas ja see tekitas tunde, et uus põlvkond on maailmamuutev.
Johanna Dora: Ma sorteerin oma prügi palju rohkem, kui enne. Tänu talgutele on mulle tulnud harjumus prügi maast prügikasti panna.
Hanna: Kui istutasime taimi, õppisin selle kohta juurde. Korjan prügi. Näen rohkem enda ümber reostust.
Mis on sinu jaoks kõige huvitavam valdkond keskkonnasõbraliku maailmavaate juures, millega sina tahaksid kindlasti edasi tegeleda ja neid teadmisi ka oma sõpradele ja perele südametunnistusele panna?
Kristo: Minu jaoks on kõige huvitavam veekogude hoidmine ja nende keskkonna hoidmine. Ma tahan tulevikus tegeleda mere uurimisega, kuna vee-elustik hävib, kuigi me isegi ei tea, milliseid saladusi see endas peidab. Tuleks tuua veel teadmata saladusi avalikkuse ette ja tegeleda sellega, et poleks vaja nii kindlaid piiranguid, vaid kalapüük ja veekogude kasutamine toimuksid keskkonnaga kooskõlas ning mitte äri jaoks. Teistele südametunnistusele tahaksin panna, et ei visataks loodusesse prügi ja mürke, mis on inimesele ja ka loodusele kahjulikud. Mürke kasutatakse selleks, et saada rohkem kasumit. Põllumajandusega tuleks teha seda, et see toimiks eesmärgiga rahvas ja loomad ära toita. Kahjuks on inimese olemus selline, et kõik on kasumi nimel.
Johanna Dora: Kõige huvitavam asi minu meelest on prügi maast ära võtmine ja rääkimine, kui halb prügi on. Ma olen ausalt huvitavaid asju leidnud, mis on mind kunstis aidanud.
Hanna: Kõige huvitavam on minu meelest veekogude reostumine. Olen selle kohta näinud palju videosid - prügi ookeanides ja meres on kole, samuti surevad kalad. Huvitav on ka suur kogus süsihappegaasi atmosfääris.
Mis sa arvad, kas ja kui palju saab läbi väikeste praktiliste õppetegevuste kasvatada õpilastes keskkonnasõbralikku mõtteviisi ja kuidas need tegevused aitavad inimestel mõista ka suuri ülemaailmseid keskkonnaprobleeme?
Kristo: Kõige rohkem aitab inimeste mõtteviisi muuta see, kui reaalselt nähakse läbi oma silmade, mis on kuskil lahti. Minu jaoks on kõige õpetlikum prügi koristamine ja sedasi, et kõik osalevad, kuna kui sa pead korjama enda maha visatud prügi, siis see jõuab inimestele kohale. Kellelegi ei saa öelda, et miski pole võimalik, kuna see paneb mõtlemisele piire. Alustades väiksest koristamisest, tekib juurde inimesi, kes tahavad saada võitu suurtest asjadest nagu prügisaared. Kõige parem on panna lapsed koguma erinevaid mõtteid ja need talletada ning innustada unistusi ja mõtteid täide viima, kuna lapse mõttemaailma piiravad ainult teised inimesed, keda on lapsena pandud piiridesse.
Johanna Dora: Väga palju, kuna väikesed teod viivad suurte muudatuste ja tegudeni. Kui see hakkab muutuma, hakkab ka mõtteviis muutuma.
Hanna: Ma arvan, et see aitab väga palju. Lapsed saavad läbi praktilise töö aru, kuidas hoida loodust ja mida teha, et see püsiks puhas. Saab ise kaasa lüüa.
Milline sinu kooli üritustest on kõige ägedam, kasulikum ja nii olulise sõnumiga, et soovitaksid seda kindlasti kõigis teistes Eesti koolides korraldada?
Kristo: Väga meeldis rahvusvaheline veebiseminar, kus õpetati oma kampaaniat tegema. Tore oli ka vaadata taaskasutatud materjalidega tehtud moe-show. Pean oluliseks tarbimise vähendamist ja taaskasutamisega seotud üritusi, et prügi tekiks võimalikult vähe ja noortele jõuaks kohale, kui palju me tarbetut prügi toodame. Kõike saab palju tõhusamalt ja läbimõeldumalt teha.
Johanna Dora: Me ei tee eriti kampaaniaid ega talguid, kuna koroona tuli. Aga ma mäletan, et meil on olnud filmikonkursid selle teema kohta. Seal räägiti palju prügi ohtlikkusest ja arendas silmaringi. Talgud on ka toredad ja töötavad hästi, kuna paljudele ei meeldi teiste asju üles korjata ja siis ei viska nad enam seda maha.
Hanna: Mulle meeldis moe-show. Saime ise disainida riideid ja see oli väga huvitav ja tore uus kogemus. Sai näha teiste klasside loomingut. Sai olla loov, aga samas aidata loodust. Minu klass taaskasutas palju materjale. See nägi välja nii, et me valmistasime mitu nädalat enne, õhtul peale kooli oma kostüüme. Enne moe-showd panime ennast valmis ja pidime minema oma loomigut esitlema. Saime tunda ennast nagu päris modellid.
|
