Tere tulemast lugema Eesti Rohelise kooli programmi uudiskirja!

Sügise lõhna on õhus juba nädalaid ja suvekuumus on meelest läinud. Mitmel pool Eestis on olnud mitu ülitugevat vihmavalangut, mis põuasele suvele sekundeerides viivad mõtte järjest tavapärasemaks muutuvatele äärmuslikele ilmaoludele. Kuus aastat tagasi sõlmitud Pariisi kliimaleppega andsid riigid lubaduse hoida kliimasoojenemist võrreldes tööstuseelse perioodiga nii, et see jääks oluliselt alla 2°C, ideaalis alla 1,5 °C. Värskelt avaldatud valitsustevahelise kliimamuutuste nõukogu (IPCC) raporti AR6 Climate Change 2021: The Physical Science Basis järgi soojeneb Maa keskmine õhutemperatuur 1,5 °C võrra aga juba 2030. aastate alguseks. See on kümme aastat varem, kui on varasemalt ennustatud.

Aruande esimene sõnum on see, et ilma igasuguse kahtluseta on inimkonnal mõju kliimasoojenemisele ning toimunud on laialdased ja kiired muutused atmosfääris, ookeanis, krüosfääris ja biosfääris. Aruande koostamisse on otseselt panustanud 234 teadlast, kuid tervikuna tugineb see umbes 14 000 teadusartiklile. ÜRO peasekretär Antonio Guterres ütles aruande kohta: «See raport tähendab inimkonna jaoks äärmist hädaolukorda”. Veebruaris ja märtsis on tulemas aruande järgmised osad, kus teemadeks kliimamuutuste leevendamine ja kohanemisvõimalused ning 2022. a sügisel on oodata koondraportit.

Värske kliimaraporti sisu pole just roosiline teadmine, mille taustal uut õppeaastat alustada. Samas on kliimasoojenemisele piduri tõmbamine veel võimalik, tegutseda tuleb kohe! Meie lasteaedadel ja koolidel on suur mõju tuleviku loomisel. Koos laste ja noortega tuleb mõtestada ja luua uus tähendus mõistele hea elu. Laused a la vähem on rohkem töötavad tõesti vaid siis, kui need on päriselt ja siiralt enda omaks saanud. Oktoobri keskel seisavad ees kohaliku omavalitsuse valimisel. Poliitikutelt on põhjust koos noortega küsida nende keskkonnaprogrammide kohta, uurida, kas nemad on kursis viimase kliimamuutuste raportiga, nende mõtteid praeguse majandusmudeli toimimisest ning mis on nende arvates hea elu definitsioon.

Haridusasutustes saame luua keskkonnahoidliku maailma väikese mudeli ning senisest veel aktiivsemalt lapsi, noori ja kogukonda inspireerida, näidata seoseid ja olla isiklikuks eeskujuks. Maailmakoristuspäev ootab taas osalejaid - miks mitte teha just sel aastal rekord ja osaleda tõesti terve õppeasutusega! Samuti värske pilguga üle vaadata oma jäätmeteke ja liigiti kogumine. Lisaks TVO-le on rohekoolil algamas koostöö Pakendiringlusega, et omalt poolt motiveerida segapakendi eraldi kogumist. September on Eesti toidu kuu ning kuu lõpus, 29.09. on rahvusvaheline toidukao ja toidujäätmete alase teadlikkuse päev. Miks mitte võtta eesmärgiks, et toidukadu - näiteks söömisel ülejäänud toidu koguseid vähendada poole võrra. Taimse toidu, ideaalis kohalik ja mahedalt kasvatatud, osakaalu suurendamine menüüs on samuti hea võimalus nii tervise kui keskkonna seisukohalt ning see tegevus sobib mõistlikus mahus ka lasteaeda. Oma kogemust jagab käesolevas uudiskirjas Puhja Lasteaed Pääsusilm.

Ilusat keskkonnahoidlikku õppeaastat! Koos jõuame kaugele!

Rohelise kool seminarid toetavad õpetajate tööd loodus- ja keskkonnateemade käsitlemisel, pakuvad inspiratsiooni Rohelise kooli tegevusteks ja loovad võimalusi õppeasutustevaheliseks kogemuste jagamiseks. 

Järele on võimalik vaadata jaanilaupäeval toimunud FEE ingliskeelset veebiseminari: “Climate Change & Land: Understand the issue to teach it better!” (Kliimamuutused ja maakasutus: mõista, et paremini õpetada!)

Veebiseminaril arutleti maakasutuse olulise rolli üle kliimamuutustes ja võimalustest nende pidurdamiseks/ nendega kohanemiseks. Veebiseminar keskendus eelkõige näidetele, kuidas teemat kooliõpilastega käsitleda. Vaata seminari.

Eesti võrgustiku seminarid

Uuel õppeaastal alustame taas ka võrgustikuseminaridega. Loodame õpetajatele pakkuda uusi teemasid, vaatenurki ja meetodeid, et lapsi ja õpilasi keskkonnateemadele veelgi lähemale tuua ja looduse esikohale seadmine nende igasse tegevusse põimida. Samuti soovime pakkuda ideid ja nõuandeid, mis aitaksid kaasa kooli ja lasteaia veelgi rohelisemaks muutmisele, seda näiteks nii koolitoidu kui õueala teemadel. 

I seminar

Õppeaasta avab tuntud looduskaitse eestkõneleja Aveliina Helmi veebiseminar, mis tutvustab neid kõige pakilisemaid keskkonnaprobleeme Eestis ja maailmas, millest peaksime kõik teadlikud olema ja nende leevendamisse oma panuse andma. Aveliina on tunnustatud loodusteaduste populariseerija, kes lisaks rikkalikule teadmistepagasile on ka erakordselt hea esineja ja suudab ka keerulised teemad kõigile arusaadavaks teha. Seminarile ootame nii õpetajaid kui õpilasi. Aveliina Helmi ettekanded jäävad järelvaadatavaks. Seminaril räägitakse lühidalt ka biomajandusest ning Liina Vaher Civitta Eesti AS-ist tutvustab värsket biomajanduse teemalist lasteraamatut, mida on soovijatel võimalik endale tasuta tellida. Seminarid toimuvad 14.09 kell 13.00-14.30 (lasteaedadele) ja 16.09 kell 15.00-16.30 (koolidele). Registreerimine Tartu loodusmaja kodulehel.

II seminar

Oktoobrikuu pühendame toidu teemale ja plaanime omavahel ka päriselt kokku saada. Toitumisterapeut Külli Holsting viib läbi “Meelte kooli” nime all tuntud toitumishariduse töötubasid, mille eesmärgiks on mänguliselt ja praktiliselt lastele uute maitsete tutvustamine ja nende suunamine tervislikumalt toituma. Rohkem infot “Meelte kooli” kohta leiab siit.

Töötoad toimuvad:

30.09 Tartus kell 14.00-17.00

7.10 Pärnus kell 14.00-17.00

14.10 Tartus kell 14.00-17.00

4.11 Tallinnas kell 14.00-17.00

18.11 Tallinnas kell 14.00-17.00

Registreerimine Tartu loodusmaja kodulehel.

Üleskutse! Palun anna teada, kui teie õppeasutus on valmis väljapakutud kuupäeval töötuba võõrustama ehk pakkuma ruumi (ideaalis koos köögiga) töötoale ja u 20 osalejale. Kirjuta oma võimalustest: maris.magi@tartuloodusmaja.ee Loomulikult järgime töötubade läbiviimisel kõiki valitsuse seatud piiranguid.

III seminar

Novembris ühendame elurikkuse ja toidu teema - kohtume Zoomi vahendusel Maaülikooli emeriitprofessori Anne Luigega, kes räägib mahepõllumajandusest ja sellest, mida peaksime teadma, tegema ja lastele õpetama, et säiliks/suureneks elurikkus ja saaksime süüa puhast toitu. Anne Luik suudab oma haarava esitlusega rääkida elurikkusest, mullast ja taimekasvatusest isegi lasteaialastele. Anne Anne Luigel on valminud koolieelikutele ja I kooliastmele raamat „Porgand Piia seiklused“, mille saavad enda postkasti ka seminaril osalevad õpetajad. Täpsem info seminari kohta peagi Tartu loodusmaja kodulehel.

Seminaride sari “Kust ja kuidas alustada – Rohelise kooli 7 sammu” 

Kutsume nii alles alustavaid kui juba tegutsevaid õppeasutuste juhte ja Rohelise kooli töörühma juhte osalema 3-osalises seminaride sarjas, kus Rohelise kooli Eesti koordinaator ja juba tegutsevad õppeasutused jagavad oma näpunäiteid ja soovitusi Rohelise kooli 7 sammu rakendamisel. 

27.09 kell 15.00-16.15 Sammud 1-2: 1.Keskkonnatöörühma moodustamine ja tegevused, 2. Keskkonnaülevaatuse läbiviimine

4.10 kell 15.00-16.15   Sammud 3-5: 3. Tegevuskava koostamine, 4. Seire ja hindamine, 5. Tegevuste sidumine õppekavaga

11.10 kell 15.00-16.15 Sammud 6-7: 6. Teavitamine ja kaasamine, 7. Keskkonnapõhimõtete väljatöötamine ja järgimine

FEE Academy kursused õpetajatele

Samuti tuletame meelde võimalust osaleda FEE Academy (FEE Akadeemia) kursustel. FEE Academy on võrgustiku liikmetele mõeldud keskkond, mis pakub keskkonnahariduslikke veebikursusi. Sügisel on võimalik osa võtta tasuta ingliskeelsest kursustest: 

• Understanding Environmental Education and Education for Sustainable Development (Keskkonnaharidus ja kestliku arengu haridus): sept-nov
• Eco-Schools Seven Steps: A Project Based Learning Best Practice (Rohelise kooli 7 sammu): sept-nov 
• Outdoor Education (Õuesõpe): okt-nov
• Photography for Photojournalism (Fotograafia fotoajakirjanduse jaoks) 
• Strategies to Advance Circular Economy (Strateegiad ringmajanduse edendamiseks)

Kursused on ingliskeelsed ja osalejatele tasuta. Osalemiseks on vaja luua kasutajakonto. Vaata lisa: feeacademy.global. Kursuste avanemisaegade kohta saadame täpsema info võrgustiku meililisti.

Koostöö teiste võrgustikega

Taimse Teisipäeva kooliprogramm - tulemas on ühised seminarid, kus Rohelise kooli programm aitab koos Taimse Teisipäeva programmiga hoida tähelepanu keskkonnajalajäljel laiemalt, sh hooajalise, kohaliku ja mahedalt kasvatatud tooraine eelistamisel ning toidukao vältimisel. Lisaks on kevadel oodata rohelipu tunnustuste jagamise ajal eriauhinda Taimse Teisipäeva programmilt.

Taimne Teisipäev teeb koolidega koostööd, et viia aastaks 2040 Eesti elanike toidulaud tasakaalu. Uuringud näitavad, et eestlastest sööb vaid kolmandik piisavalt puu- ja köögivilju. Seejuures tarbime kuni kolm korda rohkem liha, kui on Tervise Arengu Instituudi poolt soovituslik. Tasakaalustamata toitumine on koormaks nii meie tervisele kui keskkonnale. Tänaseks on Taimse Teisipäeva kooliprogrammiga liitunud 54 kooli ja 12 lasteaeda ning see mõjutab positiivselt 13264 noore toidulauda. Kooliprogrammi raames pakutakse koolides ja lasteaedades kord nädalas taimset koolilõunat. Programmiga liitumisel viib Taimse Teisipäeva kooliprogramm läbi õpilasi kaasavaid ettekandeid toiduvalikute mõjust tervisele ja keskkonnale. Samuti annavad ettekanded motivatsiooni enda toidulauale rohkem taimset lisada ja seda tasakaalustada. Lisaks on haridusasutustel võimalik saada nii postreid, mis suunavad igapäevaselt rohkem köögivilju sööma kui ka voldikuid, mis sisaldavad lihtsaid retsepte ja muutusi motiveerivaid probleemikirjeldusi.

Unesco ühendkoolide rannikuvaatluste õppepäev 17.09 - Läänemere Projekt kutsub õpetajaid ja huviringide juhendajaid rannikuvaatluste tegemise õppepäevale Harjumaal. Praktilisel õppepäeval õpitakse koguma mereelustikku, määrama vetikaid ja selgrootuid, tutvutakse keskkonnaseisundi andmebaasidega ning näidatakse, kuidas koos õpilastega oma vaatlusandmete kaudu kodanikuteadusesse panustada. 

Maris Mägi

Tartu loodusmaja koolitusspetsialist,

RK programmi võrgustiku seminaride koordinaator

Pilguheit õppeasutusse - Puhja Lasteaed Pääsusilm

Kuna alustame sel õppeaastal koostööd Taimse Teisipäeva õppeasutuste programmiga, siis jagavad enda kogemusi selle programmiga liitumisest Puhja Lasteaed Pääsusilm ja nende õppejuht Piret Raudsepp.

Millal liitusite Taimse Teisipäeva programmiga ja kuidas on teil taimse lasteaialõuna sisseviimine sujunud, millised on olnud esimesed õnnestumised, üllatused ja takistused sel teekonnal?

Ametlikult Rohelise kooli programmiga liitus meie lasteaed 2020. aasta sügisel. Meie lasteaias on aastaid olnud üks päev nädalas lihavaba ehk taimse toidu päev. Taimse toidu päev on senimaani sujunud hästi. Oleme lapsi saanud sööma ka neid toite (kikerherned, tsukiini, oad jne), mida tavaliselt lapsed süüa ei taha.

Kuidas olete enda lasteaia menüüd muutnud ja milliseid õppetegevusi peale menüü muutmise olete veel enda lasteaias läbi viinud?

Meie lasteaial enam kööki pole ja meie toitlustamise eest vastutab Elva Teenused. Meil on nendega suhteliselt hea ja tihe koostöö ja loomulikult saame me oma arvamust avaldada menüüde osas. Kuna senimaani on meie taimseks toidupäevaks olnud esmaspäev, siis sellest õppeaastast tahab ka Elva Teenused koostöös meiega muuta selle päeva teisipäevaks. Meie lasteaias oli eelmisel õppeaastal väga hästi toimiv tervisemeeskond, kelle tegevuskavasse sai sisse kirjutatud, et iga kuu ühel nädala on tervisliku toidu valmistamise kuu. See läks meie lasteaias väga kenasti käima. Iga rühm valis, mida mingil kuul lastega valmistatakse (tervislik jäätis, smuuti, õunamahla valmistamine, puuviljavardad, roheline salat jne). Lastele selline ettevõtmine väga meeldis ja sellega said hakkama ka meie kõige pisemad Meelespea rühma lapsed. Meie selle aasta eesmärgiks koostöös Elva Teenustega on pakkuda praeguse vitamiini ampsu kõrvale kaks korda päevas vitamiiniampsu, milleks on puu- ja juurviljad ja samuti ka aedviljad.

Kuidas on lapsevanemad programmiga liitumisele reageerinud, kas nende poolt on muresid või kahtlusi väljendatud või on pigem positiivselt ja toetavalt meelestatud oldud?

Meie lasteaia lapsevanemad on suhtunud tervisliku toidu valmistamise päevadesse väga positiivselt. Oleme kaasanud nii õpetajaid kui ka lapsevanemaid saatma oma tervislikest tegemistest pilte, huvitavaid retsepte nii piltide kui ka valmistoidu näol meile, kus rühmaõpetajad ühiselt lastega neid vaatavad ja võimalusel ka proovivad.

Mina leian, et lastevanemate tugi sellise programmiga liitumisel on oluline, sest ühiselt koostööd tehes saavutame me selle, et lapsed hakkavad väärtustama tervislikku toitu ja tervislikke eluviise. Meie võime küll öelda, et meie maja lapsevanemad on igati koostööaltid ja uuendusmeelsed.

Kas ja kuidas olete Taimse Teisipäeva põhimõtted ja tegevused sidunud omakorda Rohelise kooli programmi teemadega, kus leidub samuti mitmeid toitu, selle kasvatamist, tervist ja kestlikku arengut käsitlevaid teemasid?

Meie maja Rohelise kooli meeskond ja tervisemeeskond tegid omavahel tihedat koostööd. Meie igakuised tervisenädalad kajastusid nii tervisemeeskonna tegevuskavas kui ka Rohelise kooli tegevuskavas ja blogis, kus kõikidel külastajatel oli võimalus saada ülevaade meie tegemistest. Meie lasteaia plussiks võime pidada kindlasti ka seda, et meil on enda aiamaa, kus lapsed toimetada saavad. Koos lastega külvatakse maha seemned ja üheskoos haritakse maad ja kõige lõpuks korjatakse kõik koos ka saaki. Meie lasteaia lapsed teavad, kus ja kuidas kasvavad erinevad maitsetaimed, rabarber, muud puu- ja köögiviljad. Oma aia saadustest on valimstatud moosi, kisselli, rabarberikooki jne.

Kindlasti Roheline kool ja Taimne Teisipäev täiendavad üksteist ja see annab lasteaiaõpetajatele taas võimaluse seda teemat laiemalt käsitleda.

• Tutvu Puhja lasteaia tegemistega ka nende blogis.